Küsimus: Kirjelda kuidas looksid veebisaidi kasutusjuhendi (pildid / tekst või hoopis ekraanivideod. Millist olemasolevat materjali on võimalik kasutada? Soovi korral uuri ka kirjandust juurde!).
Nii palju kui on koolis ainete käigus dokumente loodud teemadel, kus pean näitama kuidas protsessi läbisin, siis meeldib teha just sellist step-by-step juhendeid kus lisaks "puust ja punaselt" stiilis tekstile lisan juurde ka pildid kuhu peab kasutaja vajutama. Kasutusjuhendite loomisel lähtuks samast käitumisviisist. Kui kasutaja suudabki eksida, on tal hea võimalus sammhaaval tagasi minna ning üle vaadata, kus ta midagi tegemata jättis. Ekraanivideosid siinkohal võibolla isegi ei pooldaks. Tihti on need videod kuidagi eriti aeglaseks aetud ning järje leidmine nendes videodes võib keeruline olla. Kui just loomulikult video ei ole hästi üles ehitatud ning erinevate teemade algused on ajakoodidega üles märgitud mis võimaldab kasutajal koheselt selle koha peale videos hüpata mis just talle oluline on. Kui veebisait on üles ehitatud populaarse süsteemi, nagu Wordpress, peale, siis leiab ka enda loodud dokumentatsioonile lisaks ka ametlikku dokumentatsiooni mille peale saab kasutusjuhendi koostamisel toetuda.
Uurides kuidas on kasutusjuhendeid Wordpressile tehtud siis leidsin päris hea näite sellest kuidas ka mina ehitaks oma kasutusjuhendi üles(Interconnectit). Keelevalikus kasutusjuhendi loomisel peab loomulikult lähtuma ka sellest milline on kliendi saidi kasutajaskond, kes hakkavad saiti haldama. Kui tuleb luua kakskeelne kasutusjuhend, siis peab kindlasti kaasama kellegi kes valdab teist keelt professionaalsel tasemel, et saaks kaetud kõik olulised punktid mis võivad tõlkimisprotsessis kaduma minna.
Kuna olen varem töötanud koolitus ja konsultatsiooni ettevõttes siis lõppkokkuvõttes tegelikult pooldan rohkem koolitusi toodete esitamisel klientidele. Koolituste käigus saab kliendile anda kogemusliku ülevaate ning selle käigus kaasneb alati ka lisadokumentatsioon mis ei ole enam nii põhjalik kui see oleks ainult dokumentatsiooni ning mitte koolituse JA dokumentatsiooni kujul.
Mainitud allikad
Interconnectit. WordPress User Guide(2014). Loetud aadressil https://interconnectit.com/wp-content/uploads/2011/01/Wordpress-4.0_user_guide.pdf
Link Ülesandele
neljapäev, 23. aprill 2015
reede, 17. aprill 2015
Nädal 11
Küsimus:
Amazon: Amazon puhul võtan ette just UK oma kuna see on kõige sõbralikum transpordi osas Eestisse(Amazon). Nende õigused on päris korralikult lahterdatud. Mis õigused mul on. Kõik mis Amazon saidil on, ikoonide ja muude sarnaste asjade kujul, kuulub Amazonile. See mida Amazon ise üles kirjutada ei saa, siis nendes punktides suunatakse edasi ametlikele suur dokumentidele mis on siis riikide tasemetel kokku lepitud. Ühesõnaga nende tingimused on suht kindlad. Meie kohustus on oma kasutajakonto eest vastutada ning nende kohustus on teenust pakkuda 24/7 ning kui mingi poega, mis nende saidil tooteid pakub, juhtub midagi ning kasutaja jääb tootest ilma, siis Amazon süüdi ei jää. Kui just ei ole tegu tootega mis tuleb Amazoni laost.
eBay: eBay'l samamoodi UK versioon saidist(eBay). eBay on natuke teistmoodi. Neil ei ole oma ladusid ja transpordi teenust üldse. Nemad on ainult vahemees kliendi ning teenusepakkuja vahel ning seetõttu nad ei jälgi ka tooteid mida müüakse ning seega on ka eBay'st tulnud rohkem olukordi kus inimene ostab sadade dollarite eest oletatavat toodet ja saab pakendis ainult A4 peale prinditud pildi sellest tootest kuid juriidiliselt on kõik korrektne ning tingimuste kaudu on eBay puhas poiss, müüja saab raha ning ostja on lõpuks ainult see kes vastu näppe saab. eBay oste soovitatakse teha PayPal kontodega kuna neil on tugevam ostjapoolne kaitse.
Ühist on neil loomulikult see, et ei kuritarvitata süsteeme ning ei hakata kommentaaride kaudu ahistama teisi. Samuti kui kliendina ma kasutan nende teenust, siis ma nõustun kõigi nende tingimustega. Kuna eBay on oma tingimustes just sellise hoiakuga, et nemad on ainult vahemees, siis seetõttu soovitan oma oste sooritada Amazon kaudu ja just selliseid tooteid mida Amazon ise transpordib kuna siis kui midagi juhtub on Amazon vastutav.
Mina isiklikult ei loe kunagi neid tingimusi. Eks üks põhjusi ole see, et kui mul on vaja seda teenust kasutada, siis ma PEAN nende tingimustega nõustuma, sest muidu ma ei saa kasutajat lihtsalt luua ja teine põhjus oleks see, et tegelikult on mul suht savi mis minu andmetega tehakse. Ma olen sellega leppinud, et meie tegevusi jälgitakse tegelikult koguaeg ja see, et Amazon või Google või kes iganes nüüd minu historyt või klikke kusagile müüs kellel sellest kasu on, siis tore talle.
Mainitud allikad
Amazon. Amazon.co.uk(kuupäev puudub) Loetud aadressil http://www.amazon.co.uk/gp/help/customer/display.html?nodeId=1040616
eBay. eBay.co.uk(kuupäev puudub) Loetud aadressil http://sellercentre.ebay.co.uk/ebay-user-agreement
Link ülesandele
- vali välja ja loe läbi vähemalt 2 e-poe kasutustingimused (nimetatakse ka ostutingimused, privaatsuspoliitika, ostuinfo, tingimused …) – kõik õiguslik osa, mis on lehega seotud;
- lühidalt too välja ja võrdle väga lühidalt nendes käsitletavat infot, võid kasutada ka tabelit/loetelu;
- avalda arvamust, kui tähtsad on veebisaitide kasutustingimused Sinu, kui kasutaja jaoks?
Amazon: Amazon puhul võtan ette just UK oma kuna see on kõige sõbralikum transpordi osas Eestisse(Amazon). Nende õigused on päris korralikult lahterdatud. Mis õigused mul on. Kõik mis Amazon saidil on, ikoonide ja muude sarnaste asjade kujul, kuulub Amazonile. See mida Amazon ise üles kirjutada ei saa, siis nendes punktides suunatakse edasi ametlikele suur dokumentidele mis on siis riikide tasemetel kokku lepitud. Ühesõnaga nende tingimused on suht kindlad. Meie kohustus on oma kasutajakonto eest vastutada ning nende kohustus on teenust pakkuda 24/7 ning kui mingi poega, mis nende saidil tooteid pakub, juhtub midagi ning kasutaja jääb tootest ilma, siis Amazon süüdi ei jää. Kui just ei ole tegu tootega mis tuleb Amazoni laost.
eBay: eBay'l samamoodi UK versioon saidist(eBay). eBay on natuke teistmoodi. Neil ei ole oma ladusid ja transpordi teenust üldse. Nemad on ainult vahemees kliendi ning teenusepakkuja vahel ning seetõttu nad ei jälgi ka tooteid mida müüakse ning seega on ka eBay'st tulnud rohkem olukordi kus inimene ostab sadade dollarite eest oletatavat toodet ja saab pakendis ainult A4 peale prinditud pildi sellest tootest kuid juriidiliselt on kõik korrektne ning tingimuste kaudu on eBay puhas poiss, müüja saab raha ning ostja on lõpuks ainult see kes vastu näppe saab. eBay oste soovitatakse teha PayPal kontodega kuna neil on tugevam ostjapoolne kaitse.
Ühist on neil loomulikult see, et ei kuritarvitata süsteeme ning ei hakata kommentaaride kaudu ahistama teisi. Samuti kui kliendina ma kasutan nende teenust, siis ma nõustun kõigi nende tingimustega. Kuna eBay on oma tingimustes just sellise hoiakuga, et nemad on ainult vahemees, siis seetõttu soovitan oma oste sooritada Amazon kaudu ja just selliseid tooteid mida Amazon ise transpordib kuna siis kui midagi juhtub on Amazon vastutav.
Mina isiklikult ei loe kunagi neid tingimusi. Eks üks põhjusi ole see, et kui mul on vaja seda teenust kasutada, siis ma PEAN nende tingimustega nõustuma, sest muidu ma ei saa kasutajat lihtsalt luua ja teine põhjus oleks see, et tegelikult on mul suht savi mis minu andmetega tehakse. Ma olen sellega leppinud, et meie tegevusi jälgitakse tegelikult koguaeg ja see, et Amazon või Google või kes iganes nüüd minu historyt või klikke kusagile müüs kellel sellest kasu on, siis tore talle.
Mainitud allikad
Amazon. Amazon.co.uk(kuupäev puudub) Loetud aadressil http://www.amazon.co.uk/gp/help/customer/display.html?nodeId=1040616
eBay. eBay.co.uk(kuupäev puudub) Loetud aadressil http://sellercentre.ebay.co.uk/ebay-user-agreement
Link ülesandele
laupäev, 11. aprill 2015
Nädal 10
Küsimus: 1) paigalda Google Analytics ja kirjelda paigaldusprotsessi ning muljeid
Selleks, et paigaldada oma kodulehele Google Analytics tracking, siis selleks tuleb minna Analytics lehele ning kasutades oma google kontot vajutada suurele nupule sign up(Google). Tuleb täita vajalikud lahtrid ja need on korrektselt täidetud kuvatakse teade success ning edastatakse teid uuele lehele kus kogu tegevus tegelikult aset leiab. Siit leiate ka olulise tracking code mis tuleb soovitud lehtedele paigaldada. Ilma selleta ei toimu mingit jälgimist. Tekkis aga küsimus, kuhu ma selle oma Wordpress saidil panen? Selleks kiire google otsing ning leidsin kohe hea step by step guide protsessi sellest mida ma siiamaani kirjeldasin ning kuidas paigaldada Analytics Wordpress saidile(Wpbeginner). Mõningad pildid võivad olla juba praeguse protsessiga teistsugused, kuid põhiline idee jääb samaks. Soovitab plugins meetodit kasutada aga kuna me erilised ning seda meetodit kasutada ei saa, siis copy paste see pikk kood mis mulle kuvati Google poolt nüüd header.php faili. Header fail asub selle theme kaustas mida kasutan. Minu puhul siis wp-content > themes > planet-foundation.1.3.6. Nii kui <body> tag algab, siis peale seda paigutan kohe Google poolt antud scripti. Salvestan faili ära ning tehniliselt ongi Google Analytics lehele paigaldatud.
Analytics ei alusta kohe oma tööd. Mingi aeg peab enne mööduma kui Google jaoks saab asi selgeks, et uus tracker on paigaldatud. Ma ei ole päris kindel kas ta üldse oskabki trackida meie saite. Praegu minnes Reporting lingi alla Analytics lehel näeme ainult tühjust. Kui peale 24h möödumist ei ole ikka midagi laekunud, siis vist ikka midagi kätte ei saa. Info edastamiseks käisin enda lehel natuke ringi ka seega mingeid andmeid peaks laekuma. Eks ma teen update kui midagi laekub.
UPDATE: Analytics kaudu on andmeid laekunud ning tundub, et minu saiti külastavad ka tundmatud allikad. Amazing.
Mainitud allikad
Google. Google Analytics(kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.google.ee/analytics/
Wpbeginner. How to Install Google Analytics in Wordpress(2014). Loetud aadressil http://www.wpbeginner.com/beginners-guide/how-to-install-google-analytics-in-wordpress/
Link ülesandele
Selleks, et paigaldada oma kodulehele Google Analytics tracking, siis selleks tuleb minna Analytics lehele ning kasutades oma google kontot vajutada suurele nupule sign up(Google). Tuleb täita vajalikud lahtrid ja need on korrektselt täidetud kuvatakse teade success ning edastatakse teid uuele lehele kus kogu tegevus tegelikult aset leiab. Siit leiate ka olulise tracking code mis tuleb soovitud lehtedele paigaldada. Ilma selleta ei toimu mingit jälgimist. Tekkis aga küsimus, kuhu ma selle oma Wordpress saidil panen? Selleks kiire google otsing ning leidsin kohe hea step by step guide protsessi sellest mida ma siiamaani kirjeldasin ning kuidas paigaldada Analytics Wordpress saidile(Wpbeginner). Mõningad pildid võivad olla juba praeguse protsessiga teistsugused, kuid põhiline idee jääb samaks. Soovitab plugins meetodit kasutada aga kuna me erilised ning seda meetodit kasutada ei saa, siis copy paste see pikk kood mis mulle kuvati Google poolt nüüd header.php faili. Header fail asub selle theme kaustas mida kasutan. Minu puhul siis wp-content > themes > planet-foundation.1.3.6. Nii kui <body> tag algab, siis peale seda paigutan kohe Google poolt antud scripti. Salvestan faili ära ning tehniliselt ongi Google Analytics lehele paigaldatud.
Analytics ei alusta kohe oma tööd. Mingi aeg peab enne mööduma kui Google jaoks saab asi selgeks, et uus tracker on paigaldatud. Ma ei ole päris kindel kas ta üldse oskabki trackida meie saite. Praegu minnes Reporting lingi alla Analytics lehel näeme ainult tühjust. Kui peale 24h möödumist ei ole ikka midagi laekunud, siis vist ikka midagi kätte ei saa. Info edastamiseks käisin enda lehel natuke ringi ka seega mingeid andmeid peaks laekuma. Eks ma teen update kui midagi laekub.
UPDATE: Analytics kaudu on andmeid laekunud ning tundub, et minu saiti külastavad ka tundmatud allikad. Amazing.
Mainitud allikad
Google. Google Analytics(kuupäev puudub). Loetud aadressil http://www.google.ee/analytics/
Wpbeginner. How to Install Google Analytics in Wordpress(2014). Loetud aadressil http://www.wpbeginner.com/beginners-guide/how-to-install-google-analytics-in-wordpress/
Link ülesandele
reede, 3. aprill 2015
Nädal 9
Küsimus: Ülesandeks on seekord valida üks veebisait (NB! Vali veebisait, mis on kehvasti optimeeritud – ei ole esimesel lehel Google’i otsingutulemustes) ja tee sellele SEO analüüs. SEO analüüsi koostamisel lähtu järgmistest osadest:
Naaseme Baltlux juurde ning vaatame mida annaks parandada. Esiteks tänapäeval võiks olla igal ettevõttel juba jalajälg sotsiaalvõrgustikes ning need võiksid olla kuvatud ka kodulehel. Manuaalsel otsingul tuleb välja, et ettevõtte nimi juba läheb konflikti ühe teise ettevõttega mis on samuti Baltlux kuid tegeleb valgustustega. Meta descriptionid puuduvad esilehel ning ka heading 1 puuduvad. Kasutades keywordtooli näeme, et kui otsitakse sõna autotöökoda, siis lisatakse juurde ka linn kus autotöökoda asetseb(Keywordtool). Liikudes lehel baltlux kontakt alla ei leia ma ühtegi viidet sellele mis linnas ettevõte tegutseb. Võiks ära märkida linna Maardu h1 tagiga. Teenused all olevad kõik näidatud teenused võiksid olla h1 tagiga. Sellise otsingu puhul leidsin, et kõige olulisem kriteerium just oligi töökoja asukoht. Ühesõnaga kui lehel saab välja toodud rohkem sõna autotöökoda ja Maardu, siis on areng otsingumootori jaoks olemas.
Mainitud allikad
Keywordtool. Keywordtool.io(kuupäev puudub). Loetud aadressil http://keywordtool.io/search/a2NZdDZVaE5OQXdkTjFYMDNEQzBGZ1BHUUs5ZURCR2xXeG5OTk9CZnNOa0gzTG83ZkNWMXdlVGZxT1ljM011R0xUZjRXZFNlYnR4Ti84UDdNa2hBdVo5Mk5zQk1nZ292V3dVU2FlaXl0SS9HVkV6Uy9DSUs1NlA5LzVnUUFkR3NXZ25OazFENmRuK2tKclI3OG9iazNVWFFXOVVMa3phVE5TQUh2T1BSWG1ZYXlJazFyRzdseEc5VWJJUTFadUJXYm56VjNHRkczVkovc3REeXlKTnJZQT09
Link ülesandele
- hetkeolukorra kaardistus – too välja kuidas on hetkel lehel olukord sisu, metaandmete jt SEO oluliste komponentidega sealhulgas lehe ranking
- analüüs – analüüsi võimalikke konkurente ja uuri lisaks märksõnu, mida otsitakse;
- ettepanekud – too välja ka võimalikud ettepanekud olukorra parandamiseks, nagu lehtede struktuuri muudatused, sisu, metaandmed jm. Kasuta abiks võtmesõnade planeerimise tööriistu)
Naaseme Baltlux juurde ning vaatame mida annaks parandada. Esiteks tänapäeval võiks olla igal ettevõttel juba jalajälg sotsiaalvõrgustikes ning need võiksid olla kuvatud ka kodulehel. Manuaalsel otsingul tuleb välja, et ettevõtte nimi juba läheb konflikti ühe teise ettevõttega mis on samuti Baltlux kuid tegeleb valgustustega. Meta descriptionid puuduvad esilehel ning ka heading 1 puuduvad. Kasutades keywordtooli näeme, et kui otsitakse sõna autotöökoda, siis lisatakse juurde ka linn kus autotöökoda asetseb(Keywordtool). Liikudes lehel baltlux kontakt alla ei leia ma ühtegi viidet sellele mis linnas ettevõte tegutseb. Võiks ära märkida linna Maardu h1 tagiga. Teenused all olevad kõik näidatud teenused võiksid olla h1 tagiga. Sellise otsingu puhul leidsin, et kõige olulisem kriteerium just oligi töökoja asukoht. Ühesõnaga kui lehel saab välja toodud rohkem sõna autotöökoda ja Maardu, siis on areng otsingumootori jaoks olemas.
Keywordtool. Keywordtool.io(kuupäev puudub). Loetud aadressil http://keywordtool.io/search/a2NZdDZVaE5OQXdkTjFYMDNEQzBGZ1BHUUs5ZURCR2xXeG5OTk9CZnNOa0gzTG83ZkNWMXdlVGZxT1ljM011R0xUZjRXZFNlYnR4Ti84UDdNa2hBdVo5Mk5zQk1nZ292V3dVU2FlaXl0SS9HVkV6Uy9DSUs1NlA5LzVnUUFkR3NXZ25OazFENmRuK2tKclI3OG9iazNVWFFXOVVMa3phVE5TQUh2T1BSWG1ZYXlJazFyRzdseEc5VWJJUTFadUJXYm56VjNHRkczVkovc3REeXlKTnJZQT09
Link ülesandele
laupäev, 28. märts 2015
Nädal 8
Küsimus: Leia ja paigalda oma lehele lisateek, mis võimaldab sul genereerida Sitemap’i (saidikaart). Tee oma lehestikust selle abil Sitemap XML fail ja lisa sellele failile link oma veebipostituses. Samuti lisa ka link kasutatud teegile. JA Kui sulle meeldivad rohkem videod, siis vaata ühte või mitut videot Google Webmaster tools youtube kanalist ja kirjuta nende kohta lühike analüüs. Videod peaksid kokku andma mõistliku pikkuse, s.t kokku rohkem kui 5 minutit. Vistuta (embed’i) valitud video/d ka oma blogipostitusse.
Kiire Google otsingu tulemusena leian endale väidetavalt parima Wordpress plugini. Google XML Sitemaps on selle nimi ning, nagu ikka, leian selle jällegi Wordpress enda kodulehelt(Wordpress). Installin selle lisades FTP kaudu wordpress > wp-content > plugins kausta ning tööle panemiseks lähen Wordpress admin paneeli ning aktiveerin plugin menüüst Google XML Sitemaps. Selle plugin settings alla minnes saab muuta erinevaid parameetreid mida siis otsingumootoritele edastatakse ning kellele neid ka edastatakse. Samuti kuvatakse mulle link kus minu sitemap index fail paikneb: http://localhost:5555/~alaria/Veebiarendus/wordpress/index.php?xml_sitemap=params=. Selle plugin kaudu on võimalik ka koheselt teavitada otsingumootoreid, et hei ma olen sellise asja loonud, mind on lihtsam leida nüüd. Huvitaval kombel Bing teavitamise tulemus on OK kuid Google oma ERROR. Ju siis Google tahab failidele rohkem ligipääsu mida greeny ei luba ning seetõttu tuleb ka selline teade. Sellega on kaetud ülesande kohustuslik osa. Nüüd liigume videode juurde.
Sai vaadatud pikka presentatsiooni selle kohta millised on mobiilidele niiöelda sõbralikud veebisaidid ning mida Google peab oluliseks selliste lehtede puhul. On olemas kolme tüüpi veebisaite mis rakenduvad mobiilidele. 1. Sama link aga erinevad HTML failid (arvutile ja mobiilile) 2. Erinevad lingid ja erinevad HTML failid 3. Dünaamiliselt muutuv leht kus on nii link kui ka HTML sama. Googlele meeldib just variant kolm kõige rohkem kuna veebiarendajad ei pea asju mitu korda tegema. Kõlab loogiliselt. Erinevatele kriteeriumitele, mis teevad mobiilse veebisaidi paremini kasutatavaks, läheneti samuti loogiliselt. Tähed peaksid olema loetava suurusega, nupud peavad olema piisavalt kaugel üksteisest, et ühele nupule vajutades ei vajutaks hoopis teist jne. Üks asi millest ma aru ei saa on see, et miks nutitelefonid Flashi ei toeta enam eriti. See oli ka üks punktidest mis välja toodi, et veebisaidid Flashi ei kasutaks. Loomulikult peab ka mobiilse veebisaidi rakendamisel järgima tavasaidi reegleid. Lingid peavad olema korrektsed, ei tohiks blokeerida vajalikke faile robots.txt kaudu ning videod peavad olema mängitavad. Videode mängitamisel tuleb just eelnevalt mainitud Flash mängu. Videos anti ka nõuandeid kuidas luua kiiremaid ja mugavamaid saite mobiilidele. Nende vihjete saamiseks võiksite ka teie videole pilgu peale visata. Miks ma üldse just sellise teema valisin sealsetest sadadest videotest? Kuna nutitelefonid on peaaegu igalühel meist, siis peavad ka veebisaidid muutuma sõbralikuks telefonidele kus on ekraanisuuruse ning mahupiirangud ees. Võtke üks veebisait oma telefonil lahti millel ei ole mobiilset lehte ning vaadake kui ebamugav seda kasutada on. Just sellepärast peavad tegelikult juba kõik lehed olema ka mobiilsed.
Video algab reaalselt alles pihta 3 min juures
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org(2014). Loetud aadressil https://wordpress.org/plugins/google-sitemap-generator/
Link ülesandele
Kiire Google otsingu tulemusena leian endale väidetavalt parima Wordpress plugini. Google XML Sitemaps on selle nimi ning, nagu ikka, leian selle jällegi Wordpress enda kodulehelt(Wordpress). Installin selle lisades FTP kaudu wordpress > wp-content > plugins kausta ning tööle panemiseks lähen Wordpress admin paneeli ning aktiveerin plugin menüüst Google XML Sitemaps. Selle plugin settings alla minnes saab muuta erinevaid parameetreid mida siis otsingumootoritele edastatakse ning kellele neid ka edastatakse. Samuti kuvatakse mulle link kus minu sitemap index fail paikneb: http://localhost:5555/~alaria/Veebiarendus/wordpress/index.php?xml_sitemap=params=. Selle plugin kaudu on võimalik ka koheselt teavitada otsingumootoreid, et hei ma olen sellise asja loonud, mind on lihtsam leida nüüd. Huvitaval kombel Bing teavitamise tulemus on OK kuid Google oma ERROR. Ju siis Google tahab failidele rohkem ligipääsu mida greeny ei luba ning seetõttu tuleb ka selline teade. Sellega on kaetud ülesande kohustuslik osa. Nüüd liigume videode juurde.
Sai vaadatud pikka presentatsiooni selle kohta millised on mobiilidele niiöelda sõbralikud veebisaidid ning mida Google peab oluliseks selliste lehtede puhul. On olemas kolme tüüpi veebisaite mis rakenduvad mobiilidele. 1. Sama link aga erinevad HTML failid (arvutile ja mobiilile) 2. Erinevad lingid ja erinevad HTML failid 3. Dünaamiliselt muutuv leht kus on nii link kui ka HTML sama. Googlele meeldib just variant kolm kõige rohkem kuna veebiarendajad ei pea asju mitu korda tegema. Kõlab loogiliselt. Erinevatele kriteeriumitele, mis teevad mobiilse veebisaidi paremini kasutatavaks, läheneti samuti loogiliselt. Tähed peaksid olema loetava suurusega, nupud peavad olema piisavalt kaugel üksteisest, et ühele nupule vajutades ei vajutaks hoopis teist jne. Üks asi millest ma aru ei saa on see, et miks nutitelefonid Flashi ei toeta enam eriti. See oli ka üks punktidest mis välja toodi, et veebisaidid Flashi ei kasutaks. Loomulikult peab ka mobiilse veebisaidi rakendamisel järgima tavasaidi reegleid. Lingid peavad olema korrektsed, ei tohiks blokeerida vajalikke faile robots.txt kaudu ning videod peavad olema mängitavad. Videode mängitamisel tuleb just eelnevalt mainitud Flash mängu. Videos anti ka nõuandeid kuidas luua kiiremaid ja mugavamaid saite mobiilidele. Nende vihjete saamiseks võiksite ka teie videole pilgu peale visata. Miks ma üldse just sellise teema valisin sealsetest sadadest videotest? Kuna nutitelefonid on peaaegu igalühel meist, siis peavad ka veebisaidid muutuma sõbralikuks telefonidele kus on ekraanisuuruse ning mahupiirangud ees. Võtke üks veebisait oma telefonil lahti millel ei ole mobiilset lehte ning vaadake kui ebamugav seda kasutada on. Just sellepärast peavad tegelikult juba kõik lehed olema ka mobiilsed.
Video algab reaalselt alles pihta 3 min juures
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org(2014). Loetud aadressil https://wordpress.org/plugins/google-sitemap-generator/
Link ülesandele
laupäev, 14. märts 2015
Nädal 7
Küsimus: Pead paigaldama oma sisuhaldussüsteemi uue kujunduse ja tegema lehestikus väikesed muudatused. Lisaks leia veel juurde 3 viisakat kujundusmalli. Ülesande täpsema kirjelduse ja postituse nõuded leiate esitluses.
Esimese asjana tuleks ära mainida see, et sai muudetud wp.config.php faili ning nüüd saab lehele ligi ainult tunneli kaudu. Ka kooli arvutites peab tunneli looma. Tegin seda selleks, et tagada kodus lehele ligipääs. Seega uus ligipääsu aadress on ainult http://localhost:5555/~alaria/Veebiarendus/wordpress/
Ülesande käigus sai paigaldatud uus theme mille sain Wordpressi enda lehelt kujundusmallide valikust(Wordpress). Kujundusmall ise midagi uudset looma ei hakka. Valisin pigem selle järgi et mall tundus lihtne kujunduse poolest olevat ning ka pilt millega malli reklaamiti oli meeldiv. Samuti oli see mall ka paigaldamise ajal featured kategoorias, siis sellega langesin põhimõtteliselt ka reklaami ohvriks. Juhendi järgi sai muudetud ka päis ning jalus veebisaidil ning ka lisatud pilt millele on viitamine tehtu saidil endal ning mitte siin blogi postituses. Sai natuke asja vabamalt võetud ning pühendasin veebisaidi Grumpy Cat nimelisele interneti sensatsioonile.
Storefront: Hea valik veebipoe loomiseks. Kasutades WooCommerce pluginaid saab luua just sellise veebipoe nagu soovid. Põhimõtteliselt kui olete näinud mingi ettevõtte veebipoodi, siis selle kujundusmalliga saab luua samasuguse.(Wordpress)
Split Me: Huvitav lahendus blogimiseks. Kuvada blogi postituse kõrvale suur pilt mis võib ühe pildiga kogu postituse kokku võtta. Väga visuaalne lähenemine blogimiseks ning samuti ka väga minimalistlik lahendus kujundusmalli poolt.(Wordpress)
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/planet-foundation/
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/snaps/
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/storefront/
Wordpress.org. Wordpress.org (2014). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/split-me/
Link ülesandele
Esimese asjana tuleks ära mainida see, et sai muudetud wp.config.php faili ning nüüd saab lehele ligi ainult tunneli kaudu. Ka kooli arvutites peab tunneli looma. Tegin seda selleks, et tagada kodus lehele ligipääs. Seega uus ligipääsu aadress on ainult http://localhost:5555/~alaria/Veebiarendus/wordpress/
Ülesande käigus sai paigaldatud uus theme mille sain Wordpressi enda lehelt kujundusmallide valikust(Wordpress). Kujundusmall ise midagi uudset looma ei hakka. Valisin pigem selle järgi et mall tundus lihtne kujunduse poolest olevat ning ka pilt millega malli reklaamiti oli meeldiv. Samuti oli see mall ka paigaldamise ajal featured kategoorias, siis sellega langesin põhimõtteliselt ka reklaami ohvriks. Juhendi järgi sai muudetud ka päis ning jalus veebisaidil ning ka lisatud pilt millele on viitamine tehtu saidil endal ning mitte siin blogi postituses. Sai natuke asja vabamalt võetud ning pühendasin veebisaidi Grumpy Cat nimelisele interneti sensatsioonile.
3 erinevat kujundusmalli
Snaps: Tundub olevat suurepärane valik oma piltide näitamiseks. Minimalistlik oma menüüdega ning põhi fookus on suurel pildi alal.(Wordpress)Storefront: Hea valik veebipoe loomiseks. Kasutades WooCommerce pluginaid saab luua just sellise veebipoe nagu soovid. Põhimõtteliselt kui olete näinud mingi ettevõtte veebipoodi, siis selle kujundusmalliga saab luua samasuguse.(Wordpress)
Split Me: Huvitav lahendus blogimiseks. Kuvada blogi postituse kõrvale suur pilt mis võib ühe pildiga kogu postituse kokku võtta. Väga visuaalne lähenemine blogimiseks ning samuti ka väga minimalistlik lahendus kujundusmalli poolt.(Wordpress)
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/planet-foundation/
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/snaps/
Wordpress.org. Wordpress.org (2015). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/storefront/
Wordpress.org. Wordpress.org (2014). Loetud aadressil https://wordpress.org/themes/split-me/
Link ülesandele
esmaspäev, 2. märts 2015
Nädal 6
Küsimus: Peate paigaldama valitud sisuhaldussüsteemi ning peate seda tegema nii, et ta oleks võrgust kättesaadav. Kellel pole enda veebimajutust kuskilt võtta siis julgelt võite paigaldada selle greeny.cs.tlu.ee serverisse. Peate tegema ka sissekande oma blogidesse. Nõuded leiate esitlusest.
Sai paigaldatud Wordpress sisuhaldussüsteem Tallinna Ülikooli greeny serverisse. Paigaldusel sai kasutatud Wordpressi enda poolt pakutud handy guide mille põhjal sai ära muudetud wp-config-sample.php failinimi wp-config.php peale ning samuti sai failis lisatud andmebaasi asukoht, et wordpress saaks enda jaoks luua vajalikud tabelid.(Installing Wordpress)
Installimine võttis tõesti ainult paar klõpsu millega sai loodud admini kasutaja ning peale selle loomist olin juba admini keskkonnas ning sain hakata lehte kohandama enda vajadustega. Praeguse ülesande raames ei hakanud midagi erilist kujundama vaid muutsin värvitoone, et sait päris default poleks.
Saidile saab ligi aadressil greeny.cs.tlu.ee/~alaria/Veebiarendus/wordpress/ või kui mujalt kui kooli arvutitest soovitakse ligipääseda, siis eelnevalt seadistatud tunneli seadetega localhostis.
Samuti sai peale pandud wp-admin osale apache parool, et kui kasutaja lisab saidi lõppu wp-admin, millega talle kuvatakse admini keskonda logimise aken, siis enne selle kuvamist küsitakse niiöelda master kasutajanimi ning parool, et koodi üldse laadima hakatakse.
Kogu protsessi võtab kokku meme
Mainitud allikad
Installing Wordpress. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://codex.wordpress.org/Installing_WordPress
Link ülesandele
Sai paigaldatud Wordpress sisuhaldussüsteem Tallinna Ülikooli greeny serverisse. Paigaldusel sai kasutatud Wordpressi enda poolt pakutud handy guide mille põhjal sai ära muudetud wp-config-sample.php failinimi wp-config.php peale ning samuti sai failis lisatud andmebaasi asukoht, et wordpress saaks enda jaoks luua vajalikud tabelid.(Installing Wordpress)
Installimine võttis tõesti ainult paar klõpsu millega sai loodud admini kasutaja ning peale selle loomist olin juba admini keskkonnas ning sain hakata lehte kohandama enda vajadustega. Praeguse ülesande raames ei hakanud midagi erilist kujundama vaid muutsin värvitoone, et sait päris default poleks.
 |
| Ekraanitõmmis |
Samuti sai peale pandud wp-admin osale apache parool, et kui kasutaja lisab saidi lõppu wp-admin, millega talle kuvatakse admini keskonda logimise aken, siis enne selle kuvamist küsitakse niiöelda master kasutajanimi ning parool, et koodi üldse laadima hakatakse.
Kogu protsessi võtab kokku meme
Mainitud allikad
Installing Wordpress. (kuupäev puudub). Loetud aadressil http://codex.wordpress.org/Installing_WordPress
Link ülesandele
laupäev, 28. veebruar 2015
Nädal 5
Küsimus: Turvalisuse teema osas on sul ülesandeks uurida ja analüüsida, kas eelmises ülesanded sinu valitud CMS’i või veebisaitide loomisega üldiselt seotud, turvalisust puudutavat teemat. Võid julgelt analüüsida mingit konkreetset näidet/kriitilist viga/turvaauku/ohtu ja tuua võimalusi, kuidas seda saab/oleks saanud vältida.
Eelmise nädala blogipostitusest selgus, et minu valitud sisuhaldussüsteemiks sai Wordpress. Nüüd vaatame kui turvaline see on ning mida annab teha, et seda vajadusel turvalisemaks muuta.
Paljuski annab kasutajal endal ära teha, et tema loodud veebisaidil pahatahtlikud inimesed seal midagi teha ei saaks. Kui näiteks foorumis või kommentaariumis saab luua postitusi lma kasutajata, siis on väga lihtne spammeritel hakata seal valesid asju spammima. Põhimõtteliselt muutes kogu see süsteem saidil kasutuks. Siinkohal on vaja veebisaidi loojal paari kohta linnukesed panna ning asi korras. Kui aga kasutaja on omalt poolt kõik teinud, et muuta veebisait võimalikult turvaliseks ning tagauksed on hoopis sisuhaldussüsteemi enda poolt avatud? Vaatame paari olukorda mis võiks olla Wordpressis paremini lahendatud.
Jõuga sissemurdmine
Mida see otseselt tähendab on see, et Wordpressil ehitatud veebisaidi admin'i keskkonda üritatakse sisse logida katsetades läbi erinevaid paroole. See on üsna tavaline viis sissehäkkimiseks, kuid kasutajad on märganud, et Wordpress talletab enda failides admin'i kasutajanime, mis saadakse kiirelt kätte, ning seetõttu on jõuga sissemurdmise aeg juba märgatavalt lühendatud(rm-vanda, 2014). Siinkohal võiks koheselt juba Wordpressi sisse ehitatud olla mingi süsteem mis blokeerib spammeri IP aadressi või siis lükkab kinni admin'i keskkonna mille saaks avada master parooliga, mida ei talletata kusagil. Lihtsalt kaks näidet minu enda poolt. On olemas aga võimalus tirida Worpressile lisa nimega BruteProtect mis just teeb seda mida eelnevalt mainisin ehk blokeerib ära IP aadressid kust on tulnud lühikese aja jooksul suurel hulgal liiklust(BruteProtect).
Pluginate turvaaugud
Need mure kohad ei ole tegelikult otseselt seotud Worpressiga, kuid kuna Wordpress on kõige populaarsem sisuhaldussüsteem, siis on ka kõik pluginad, mis Wordpressile tehakse, sihikule võetud kuna enamasti just nende kaudu pääsebki ligi veebisaidi failidele ja andmetele. Näiteks populaarse plugin Slider Revolutioni turvaauk mille kaudu sai ligi loader.php failile ning selle faili muutmise tagajärjel pandi väga palju veebisaite Google musta nimekirja. Kui sa seal nimekirjas oled, siis Chrome veebibrauseriga sellele saidile liikudes blokeeritakse see automaatselt. Kuna Chrome on kõige populaarsem veebibrauser maailmas siis kogu asi on bad for business. Viga küll parandati plugin'a uuenduses, kuid siiski paljud saidid siiamaani kasutavad vanemat versiooni ning seetõttu on nad ikkagi avatud rünnakutele.(Gooding, 2014)
Ühesõnaga mis ma õppisin on see, et Wordpress ise on tegelikult üsna turvaline. Oli keeruline leida suuri turvaauke ning muid suuri lekkeid mis olid otseselt seotud Wordpress endaga. Küll aga on paljud plugin'ad jätnud avatuks mõningaid auke mille kaudu pääseb ligi juba Wordpress enda failidele. Neid kiiresti parandatakse uutemates versioonides, kuid vanemad versioonid jäävad siiski avatuks rünnakutele. Siinkohal peavad olema, nagu postituse alguses kohe mainisin, veebisaidi haldurid ise aktiivsed uuendamaks versioone, et hoida veebisait võimalikult turvalisena.
Mainitud allikad
rm-vanda. (2014). Loetud aadressil http://security.stackexchange.com/questions/66272/wordpress-brute-force-attacker-knows-real-admin-username
BruteProtect. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://bruteprotect.com/
Sarah Gooding. (2014). Loetud aadressil http://wptavern.com/100000-wordpress-sites-compromised-using-the-slider-revolution-security-vulnerability
Link ülesandele
Eelmise nädala blogipostitusest selgus, et minu valitud sisuhaldussüsteemiks sai Wordpress. Nüüd vaatame kui turvaline see on ning mida annab teha, et seda vajadusel turvalisemaks muuta.
Paljuski annab kasutajal endal ära teha, et tema loodud veebisaidil pahatahtlikud inimesed seal midagi teha ei saaks. Kui näiteks foorumis või kommentaariumis saab luua postitusi lma kasutajata, siis on väga lihtne spammeritel hakata seal valesid asju spammima. Põhimõtteliselt muutes kogu see süsteem saidil kasutuks. Siinkohal on vaja veebisaidi loojal paari kohta linnukesed panna ning asi korras. Kui aga kasutaja on omalt poolt kõik teinud, et muuta veebisait võimalikult turvaliseks ning tagauksed on hoopis sisuhaldussüsteemi enda poolt avatud? Vaatame paari olukorda mis võiks olla Wordpressis paremini lahendatud.
Jõuga sissemurdmine
Mida see otseselt tähendab on see, et Wordpressil ehitatud veebisaidi admin'i keskkonda üritatakse sisse logida katsetades läbi erinevaid paroole. See on üsna tavaline viis sissehäkkimiseks, kuid kasutajad on märganud, et Wordpress talletab enda failides admin'i kasutajanime, mis saadakse kiirelt kätte, ning seetõttu on jõuga sissemurdmise aeg juba märgatavalt lühendatud(rm-vanda, 2014). Siinkohal võiks koheselt juba Wordpressi sisse ehitatud olla mingi süsteem mis blokeerib spammeri IP aadressi või siis lükkab kinni admin'i keskkonna mille saaks avada master parooliga, mida ei talletata kusagil. Lihtsalt kaks näidet minu enda poolt. On olemas aga võimalus tirida Worpressile lisa nimega BruteProtect mis just teeb seda mida eelnevalt mainisin ehk blokeerib ära IP aadressid kust on tulnud lühikese aja jooksul suurel hulgal liiklust(BruteProtect).
Pluginate turvaaugud
Need mure kohad ei ole tegelikult otseselt seotud Worpressiga, kuid kuna Wordpress on kõige populaarsem sisuhaldussüsteem, siis on ka kõik pluginad, mis Wordpressile tehakse, sihikule võetud kuna enamasti just nende kaudu pääsebki ligi veebisaidi failidele ja andmetele. Näiteks populaarse plugin Slider Revolutioni turvaauk mille kaudu sai ligi loader.php failile ning selle faili muutmise tagajärjel pandi väga palju veebisaite Google musta nimekirja. Kui sa seal nimekirjas oled, siis Chrome veebibrauseriga sellele saidile liikudes blokeeritakse see automaatselt. Kuna Chrome on kõige populaarsem veebibrauser maailmas siis kogu asi on bad for business. Viga küll parandati plugin'a uuenduses, kuid siiski paljud saidid siiamaani kasutavad vanemat versiooni ning seetõttu on nad ikkagi avatud rünnakutele.(Gooding, 2014)
Ühesõnaga mis ma õppisin on see, et Wordpress ise on tegelikult üsna turvaline. Oli keeruline leida suuri turvaauke ning muid suuri lekkeid mis olid otseselt seotud Wordpress endaga. Küll aga on paljud plugin'ad jätnud avatuks mõningaid auke mille kaudu pääseb ligi juba Wordpress enda failidele. Neid kiiresti parandatakse uutemates versioonides, kuid vanemad versioonid jäävad siiski avatuks rünnakutele. Siinkohal peavad olema, nagu postituse alguses kohe mainisin, veebisaidi haldurid ise aktiivsed uuendamaks versioone, et hoida veebisait võimalikult turvalisena.
Mainitud allikad
rm-vanda. (2014). Loetud aadressil http://security.stackexchange.com/questions/66272/wordpress-brute-force-attacker-knows-real-admin-username
BruteProtect. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://bruteprotect.com/
Sarah Gooding. (2014). Loetud aadressil http://wptavern.com/100000-wordpress-sites-compromised-using-the-slider-revolution-security-vulnerability
Link ülesandele
laupäev, 21. veebruar 2015
Nädal 4
Küsimus: Ülesanne on järgmine. Lähtudes sellest millist veebisaiti soovid üles ehitada (nt korporatiivne koduleht või e-pood), vali vähemalt kaks sisuhaldussüsteemi ja võrdle neid, millise võtaksid veebisaidi loomisel kasutusse või millistele saitidele sobiks see CMS paremini! Julgelt otsi allikaid juurde, millele oma arvamust toetad.
Võrdluseks valin Wordpressi ja Drupal sisuhaldussüsteemid.
Endal on olnud mõlema süsteemiga kokkupuuteid ning peab mainima, et kohati on süsteemid väga sarnased kuid kohati ikka väga erinevad. Drupaliga on loodud isegi ka üks veebileht mida siiamaani vahel haldan. Aga vaatame süsteeme lähemalt ning esimesena vaatame Wordpressi.
Wordpress: Haldussüsteem mis on kättesaadav tasuta ning millele on võimalus juurde tirida palju erinevaid liideseid mis muudavad kodulehe just selliseks nagu soovite. On olemas pakett mille saab alla tirida ning installida oma web hosting teenusele või kui te päris täpselt ei tea mida peale sellega hakata, siis Wordpress pakub ka enda hosting teenust kus on kogu põhi juba olemas kiireks kasutamiseks. Sellega aga kaasneb see, et veebisaidile jääb sisse nimi wordpress.com. Otsest kasutamist soovitaks sel juhul inimestele kes ei kasuta veebisaiti kommerts eesmärkidel ning lihtsalt enda ja lähedaste otstarbeks. Worpress on samuti ka pidevas arengus. Seetõttu võivad erinevad süsteemid, mis kasutavad lugemist lehekülgedelt, natuke maha jääda. Nagu kursusel avastamise, et EduFeedr ei suuda lugeda enam inimeste tehtud blogisid. Worpressil on ka olemas erinevad Android ja iOS lahendused mida siis rakendada mobiilsetel seadmetel. Kui võtta lahti nende koduleht siis samuti leiame sealt tuhandeid ja tuhandeid pluginaid ning teemasid ehk kujundusi. Mida üllatavat aga siinkohal märkan on see, et ühegi donwload lingi juures ei ole hindasid kirjas seega kõik on täitsa tasuta kättesaadavad.(Wordpress)
Esmapilgul võib kõik tasuta olla kuid paljudel pluginatel ja kujundustel on olemas VIP versioonid ning need juba maksavad. VIP versioonid enamasti eemaldavad igasugused mainimised, tagid ning muud lingid mis jäävad kommerts lehtedele häirima. Ühesõnaga kõik mis juba raha teenimist puudutab peab olema kaetud litsentside ning VIP lahendustega.(Agarwal, 2014)
Drupal: Kuna endal on olnud suurem kokkupuude selle sisuhaldussüsteemiga, siis võin kohe välja tuua suure murekoha milleks on see, et süsteem tundub jube keeruline olevat. Kui soovida nihutada kaste ning aknaid just selliseks nagu vaja, siis peab teadma täpselt millist faili muuta. Ei kõla keeruliselt, kuid need failid on kusagil folderite sügavustes peidus ning samanimelisi faile on samuti mitu aga erinevates kaustades teevad erinevaid asju ning just selle faili leidmine, mis muudab seda mida sul vaja, on väga keeruline. Sarnaselt Worpressile on ka Drupali põhi tasuta kättesaadav. Mida aga nemad ei varja on see, et paljud asjad on koheselt tasulised. Nad suunavad enda lehelt teistele lehtedele mis pakuvad web hosting teenuseid ning ka paljud pluginad, või siis nende mõistes moodulid, on samuti tasulised. Väga keeruline on üles ehitada head ning ilusat kodulehte tasuta moodulitega. Drupaliga on samuti ka see probleem, et uuemad põhjad mis ametlikult välja lastakse ei ole tihti niiöelda backwards compatible ning need moodulid mis teil varem lehel töötasid võivad katki minna. Siis te peate ootama millal uus versioon sellest moodulist välja lastakse, mis toetab uut põhja. Paraku aga võib aga selle mooduli arendamine üldse lõpetatud olla ning te peate leidma uued lahendused mis siis võivad omakorda teisi süsteeme katki teha.(Drupal)
Eelnevalt mainitud veebisait mille olen Drupal põhjal teinud: http://kfl.ee/
Nagu näha on tasuta moodulitega sait väga algeline ning samuti pean mainima, et lehe loomise momendil olid minu oskused samuti algelised.
Kiirest kahe haldussüsteemi ülevaatest võib päris selge olla, et Wordpress on parem lahendus. Miks muidu nii palju rohkem inimesi seda kasutavad? Kasutajasõbralikum, mugavam ning rohkem võimalusi pakkuv lahendus. Kui vaja luua oma veebisait, siis kaldun tugevalt Wordpress poole.
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://wordpress.org/
Amit Agarwal. (2014). Loetud aadressil http://www.labnol.org/internet/blogging/how-wordpress-makes-money/7576/
Drupal.org. Drupal. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://www.drupal.org/
Link ülesandele
Võrdluseks valin Wordpressi ja Drupal sisuhaldussüsteemid.
Endal on olnud mõlema süsteemiga kokkupuuteid ning peab mainima, et kohati on süsteemid väga sarnased kuid kohati ikka väga erinevad. Drupaliga on loodud isegi ka üks veebileht mida siiamaani vahel haldan. Aga vaatame süsteeme lähemalt ning esimesena vaatame Wordpressi.
Wordpress: Haldussüsteem mis on kättesaadav tasuta ning millele on võimalus juurde tirida palju erinevaid liideseid mis muudavad kodulehe just selliseks nagu soovite. On olemas pakett mille saab alla tirida ning installida oma web hosting teenusele või kui te päris täpselt ei tea mida peale sellega hakata, siis Wordpress pakub ka enda hosting teenust kus on kogu põhi juba olemas kiireks kasutamiseks. Sellega aga kaasneb see, et veebisaidile jääb sisse nimi wordpress.com. Otsest kasutamist soovitaks sel juhul inimestele kes ei kasuta veebisaiti kommerts eesmärkidel ning lihtsalt enda ja lähedaste otstarbeks. Worpress on samuti ka pidevas arengus. Seetõttu võivad erinevad süsteemid, mis kasutavad lugemist lehekülgedelt, natuke maha jääda. Nagu kursusel avastamise, et EduFeedr ei suuda lugeda enam inimeste tehtud blogisid. Worpressil on ka olemas erinevad Android ja iOS lahendused mida siis rakendada mobiilsetel seadmetel. Kui võtta lahti nende koduleht siis samuti leiame sealt tuhandeid ja tuhandeid pluginaid ning teemasid ehk kujundusi. Mida üllatavat aga siinkohal märkan on see, et ühegi donwload lingi juures ei ole hindasid kirjas seega kõik on täitsa tasuta kättesaadavad.(Wordpress)
Esmapilgul võib kõik tasuta olla kuid paljudel pluginatel ja kujundustel on olemas VIP versioonid ning need juba maksavad. VIP versioonid enamasti eemaldavad igasugused mainimised, tagid ning muud lingid mis jäävad kommerts lehtedele häirima. Ühesõnaga kõik mis juba raha teenimist puudutab peab olema kaetud litsentside ning VIP lahendustega.(Agarwal, 2014)
Drupal: Kuna endal on olnud suurem kokkupuude selle sisuhaldussüsteemiga, siis võin kohe välja tuua suure murekoha milleks on see, et süsteem tundub jube keeruline olevat. Kui soovida nihutada kaste ning aknaid just selliseks nagu vaja, siis peab teadma täpselt millist faili muuta. Ei kõla keeruliselt, kuid need failid on kusagil folderite sügavustes peidus ning samanimelisi faile on samuti mitu aga erinevates kaustades teevad erinevaid asju ning just selle faili leidmine, mis muudab seda mida sul vaja, on väga keeruline. Sarnaselt Worpressile on ka Drupali põhi tasuta kättesaadav. Mida aga nemad ei varja on see, et paljud asjad on koheselt tasulised. Nad suunavad enda lehelt teistele lehtedele mis pakuvad web hosting teenuseid ning ka paljud pluginad, või siis nende mõistes moodulid, on samuti tasulised. Väga keeruline on üles ehitada head ning ilusat kodulehte tasuta moodulitega. Drupaliga on samuti ka see probleem, et uuemad põhjad mis ametlikult välja lastakse ei ole tihti niiöelda backwards compatible ning need moodulid mis teil varem lehel töötasid võivad katki minna. Siis te peate ootama millal uus versioon sellest moodulist välja lastakse, mis toetab uut põhja. Paraku aga võib aga selle mooduli arendamine üldse lõpetatud olla ning te peate leidma uued lahendused mis siis võivad omakorda teisi süsteeme katki teha.(Drupal)
Eelnevalt mainitud veebisait mille olen Drupal põhjal teinud: http://kfl.ee/
Nagu näha on tasuta moodulitega sait väga algeline ning samuti pean mainima, et lehe loomise momendil olid minu oskused samuti algelised.
Kiirest kahe haldussüsteemi ülevaatest võib päris selge olla, et Wordpress on parem lahendus. Miks muidu nii palju rohkem inimesi seda kasutavad? Kasutajasõbralikum, mugavam ning rohkem võimalusi pakkuv lahendus. Kui vaja luua oma veebisait, siis kaldun tugevalt Wordpress poole.
Mainitud allikad
Wordpress.org. Wordpress.org. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://wordpress.org/
Amit Agarwal. (2014). Loetud aadressil http://www.labnol.org/internet/blogging/how-wordpress-makes-money/7576/
Drupal.org. Drupal. (kuupäev puudub). Loetud aadressil https://www.drupal.org/
Link ülesandele
reede, 13. veebruar 2015
Nädal 3
Küsimus: Mõtle läbi mida sul on vaja teada oma kliendilt, enne kui hakkad talle veebisaiti looma / saaksid teha hinnapakkumise / arvestada keerukuse ja hinnaga.
Veebisaidi loomisel peab kliendiga kindlasti pidevat suhtlust hoidma ja kindlaks määrama mida klient soovib. Vastavalt soovidele muutub kindlasti ka lõpptoote hind.
Esimese asjana mida oleks vaja teada on see, mille jaoks ta hakkab seda veebisaiti kasutama. Kui tal oleks veebisaiti vaja ainult blogimiseks või enda tegevuste reklaamimiseks, siis võibolla isegi soovitada tal kasutada juba olemasolevaid tasuta sotsiaalvõrgustikke nagu blogger, facebook jne. Jah mina ei saa sellisel juhul teenuse eest raha, kuid sellise käitumise juures loon ma usaldust kliendiga näidates, et ma ei ole ainult raha peal väljas. Sellisel juhul kui kliendil on vaja üks moment midagi suuremat luua, siis tõenäoliselt pöördub ta taas minu poole.
Kui läheb juba lehe loomiseks, siis kindlasti oleks vaja teada mida ta soovib seal lehel teha. Foorumi lisamine, blogi lisamine, videoplayer lisamine jne. Kui kliendi soovid on kirja pandud, siis tuleks paika panna eelarve. Eelarvega saab määrata palju eelnevalt paika pandud soove saab realiseerida. Iga moodul mis veebisaidile külge tuleb, suurendab hinda. Igal osa lisab hinda juurde vastavalt selle osa keerukusele. Kui eelarve on minimaalne, siis tuleb kliendiga uuesti käia üle tema soovid ning välja pakkuda, kui võimalik, alternatiivid. Iga asja ei pea hakkama uuesti looma kui on võimalik juba olemasolevaid süsteeme integreerida.
Kui kogu süsteemide poolne osa on paika pandud, siis tuleb üle käia kujundus. Kui kliendil on ettevõte millel on logo ja värvidisain juba paigas, siis ilmselgelt peab seda sobitama ka veebisaidiga. Kui värviline see saab olema, millised erinevad kastid saavad olema, kas kõik peab olema liikuv jne. Siinkohal kui klient soovib võimalikult aktiivseks ja ulmeliseks lehte ajada, siis minu töö oleks teda natuke tagasi tõmmata, kuna mida rohkem pilte ja muid liikuvaid asju lehel on, seda aeglasemalt lehte laetakse. Leht peab jõudma võimalikult paljude inimesteni mugavalt. Kui piirata inimeste arvu, kes saavad lihtsalt lehel ringi liikuda, siis sellega kannatab minu kliendi kasum. Samuti kõik uhked erinevad disaini elemendid lisavad veebisaidile hinda juurde.
Oluline siinkohal on ka määrata see, kes veebisaiti haldama hakkab. Kas seda pakun mina teenusena, või võtab selle üle keegi teine. Kui selle võtab üle keegi teine, siis tuleb luua korrektne dokumentatsioon ja ka vajadusel maha istuda selle inimesega, kes seda süsteemi haldama hakkab.
Kui disain, soovitavad süsteemid ja ka optimaalne hind on paigas, siis tuleks pakkuda lähiajal kliendile kiire välimusele baseeruv mockup. Välimus on kliendi jaoks kõige olulisem, kuna see on esimene asi mida veebisaidi puhul nähakse. Kui sellega ollakse rahul, siis saab alles tõsisema töö juurde minna ja saidi funktsionaalsust looma hakata.
Minu teksti põhjal võib tunduda, et ma raha ei tahakski oma töö eest pakkudes kliendile odavamaid alternatiive. Ma pigem loon oma tööga usaldusväärsust. Sellega teenin ma pikemas perspektiivis rohkem kui ühekordse suure summa.
Link ülesandele
Veebisaidi loomisel peab kliendiga kindlasti pidevat suhtlust hoidma ja kindlaks määrama mida klient soovib. Vastavalt soovidele muutub kindlasti ka lõpptoote hind.
Esimese asjana mida oleks vaja teada on see, mille jaoks ta hakkab seda veebisaiti kasutama. Kui tal oleks veebisaiti vaja ainult blogimiseks või enda tegevuste reklaamimiseks, siis võibolla isegi soovitada tal kasutada juba olemasolevaid tasuta sotsiaalvõrgustikke nagu blogger, facebook jne. Jah mina ei saa sellisel juhul teenuse eest raha, kuid sellise käitumise juures loon ma usaldust kliendiga näidates, et ma ei ole ainult raha peal väljas. Sellisel juhul kui kliendil on vaja üks moment midagi suuremat luua, siis tõenäoliselt pöördub ta taas minu poole.
Kui läheb juba lehe loomiseks, siis kindlasti oleks vaja teada mida ta soovib seal lehel teha. Foorumi lisamine, blogi lisamine, videoplayer lisamine jne. Kui kliendi soovid on kirja pandud, siis tuleks paika panna eelarve. Eelarvega saab määrata palju eelnevalt paika pandud soove saab realiseerida. Iga moodul mis veebisaidile külge tuleb, suurendab hinda. Igal osa lisab hinda juurde vastavalt selle osa keerukusele. Kui eelarve on minimaalne, siis tuleb kliendiga uuesti käia üle tema soovid ning välja pakkuda, kui võimalik, alternatiivid. Iga asja ei pea hakkama uuesti looma kui on võimalik juba olemasolevaid süsteeme integreerida.
Kui kogu süsteemide poolne osa on paika pandud, siis tuleb üle käia kujundus. Kui kliendil on ettevõte millel on logo ja värvidisain juba paigas, siis ilmselgelt peab seda sobitama ka veebisaidiga. Kui värviline see saab olema, millised erinevad kastid saavad olema, kas kõik peab olema liikuv jne. Siinkohal kui klient soovib võimalikult aktiivseks ja ulmeliseks lehte ajada, siis minu töö oleks teda natuke tagasi tõmmata, kuna mida rohkem pilte ja muid liikuvaid asju lehel on, seda aeglasemalt lehte laetakse. Leht peab jõudma võimalikult paljude inimesteni mugavalt. Kui piirata inimeste arvu, kes saavad lihtsalt lehel ringi liikuda, siis sellega kannatab minu kliendi kasum. Samuti kõik uhked erinevad disaini elemendid lisavad veebisaidile hinda juurde.
Oluline siinkohal on ka määrata see, kes veebisaiti haldama hakkab. Kas seda pakun mina teenusena, või võtab selle üle keegi teine. Kui selle võtab üle keegi teine, siis tuleb luua korrektne dokumentatsioon ja ka vajadusel maha istuda selle inimesega, kes seda süsteemi haldama hakkab.
Kui disain, soovitavad süsteemid ja ka optimaalne hind on paigas, siis tuleks pakkuda lähiajal kliendile kiire välimusele baseeruv mockup. Välimus on kliendi jaoks kõige olulisem, kuna see on esimene asi mida veebisaidi puhul nähakse. Kui sellega ollakse rahul, siis saab alles tõsisema töö juurde minna ja saidi funktsionaalsust looma hakata.
Minu teksti põhjal võib tunduda, et ma raha ei tahakski oma töö eest pakkudes kliendile odavamaid alternatiive. Ma pigem loon oma tööga usaldusväärsust. Sellega teenin ma pikemas perspektiivis rohkem kui ühekordse suure summa.
Link ülesandele
laupäev, 7. veebruar 2015
Nädal 2
Küsimus: Kuidas ping lehe laadimist mõjutab ja miks on erinevate veebimajutuste puhul erinev? Kui oluline on riistvara veebimajutuse pakkujal? Millal on ping ja riistvara lehe veebimajutuse puhul väga oluline?
Kiire selgitus alustuseks, et mis on üldse ping. Ping on tööriist millega saab testida veebiteenuste kättesaadavust. Ping käsuga saadetakse teele andmepakett ning andmepaketi tagasi saamisel mõõdetakse kui kaua võttis selle teekonna läbimine aega ning kui suur on andmete kadu ehk packet loss. Selle käsu saab käima lükata cmd.exe kaudu sisestades käsu ping www.google.com. Google asemel võib kirjutada ükstaskõik millise lehekülje.(Wikipedia)
Kõik tulemused mis enamvähem alla 200ms jäävad on aktsepteeritavad. Üle selle ning lehtede laadimised venivad ebameeldivalt pikaks. Kui teie saadate brauseri kaudu soovi seda veebilehte külastada, siis ping tööriistaga näebki, kui kaua läheb aega, et see signaal kinni püütakse ning teile saadetakse tagasi lehekülg. Miks on aga tulemused, pingides erinevaid saite, nii erinevad? Tulemused tulenevad sellest kus on veebisait majutatud. Pingides kohalikke Eestis majutatud veebisaite saan tulemuseks umbes 10ms ja alla selle. Pingin lehekülgi mis on majutatud näiteks Ameerikas saan tulemuseks 200ms kanti. Kuna vahemaad ilmselgelt on pikemad mille kaudu signaal minuni peab jõudma, siis on ka ping tulemused suuremad.
Kui aga veebimajutuse pakkuja serverid on kehvad siis võib ka olukord olla selline, et ka need saidid mis on kohalikult majutatud, võivad omada pingi mis ulatuvad 100ms + kanti. Kui saitidel on liiklus väike siis veebimajutuse riistvara ei pea olema võimas. Kui me aga räägime miljonitest külastajatest minutis, mis võib olla Google puhul täitsa reaalne, siis igat sissetulevat signaali peab tõlgendama ning tulemuse õiges suunas tagasi saatma. Selleks on vaja korralikku riistvara mis töötlemise kiiresti ära teeks ning mis ei tekitaks pudelikaela effekti liikluses.
Mainitud allikad
Ping (networking utility). (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 07. veebruar 2015 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Ping_(networking_utility)
Link ülesandele
Kiire selgitus alustuseks, et mis on üldse ping. Ping on tööriist millega saab testida veebiteenuste kättesaadavust. Ping käsuga saadetakse teele andmepakett ning andmepaketi tagasi saamisel mõõdetakse kui kaua võttis selle teekonna läbimine aega ning kui suur on andmete kadu ehk packet loss. Selle käsu saab käima lükata cmd.exe kaudu sisestades käsu ping www.google.com. Google asemel võib kirjutada ükstaskõik millise lehekülje.(Wikipedia)
 |
| www.google.com pingimine |
Kui aga veebimajutuse pakkuja serverid on kehvad siis võib ka olukord olla selline, et ka need saidid mis on kohalikult majutatud, võivad omada pingi mis ulatuvad 100ms + kanti. Kui saitidel on liiklus väike siis veebimajutuse riistvara ei pea olema võimas. Kui me aga räägime miljonitest külastajatest minutis, mis võib olla Google puhul täitsa reaalne, siis igat sissetulevat signaali peab tõlgendama ning tulemuse õiges suunas tagasi saatma. Selleks on vaja korralikku riistvara mis töötlemise kiiresti ära teeks ning mis ei tekitaks pudelikaela effekti liikluses.
Mainitud allikad
Ping (networking utility). (kuupäev puudub). Wikipedia. Loetud 07. veebruar 2015 aadressil http://en.wikipedia.org/wiki/Ping_(networking_utility)
Link ülesandele
reede, 30. jaanuar 2015
Nädal 1
Küsimus: Kui sinu nimega või perenimega domeen on vaba, kas oleks mõtet registreerida ja milline oleks domeeni omamise kulu järgmistel aastatel? Kas kasutaksid täpitähti, kui need on nimes olemas? Millise maatunnusega domeeni registreeriksid? Mida saaksid teha kui see kuulub juba kellelegile?
Kiire pilguheit veebimajutus lehele, siis eesnimega ning täisnimega domeenid on täitsa vabad. Kui aga soovisin perekonnanimega domeeni, siis juba olid enamus lehed võetud kuna alev on linna tüüpi asula, siis see selgitab ka miks need niipalju kinni on (Veebimajutus).
Ise momendil ei näe põhjust miks mul oleks vaja endanimelist domeeni registreerida. Kui aga ma oleks inimene kelle nimi maksab midagi, siis arvan, et domeeninimede kinnipanemine oleks mõtekas tegu. Lihtsalt, et kinni panna võimalus minu nime kurjasti, võõraste inimeste poolt, ära kasutada. Samuti siis juba ära võtta mitte ainult .ee domeen vaid ka suuremad .com, .org, .eu jne. Kui üks kursuse kaaslane mainis, et selle kaudu saab kenasti jagada enda CVd ja muid olulisi asju, mis just minu kohta käivad , siis tunnen, et sellise asja jaoks saab ära aetud ka väga professionaalse LinkedIn kontoga (Dmitrijev, 2015).
Erinevate domeenide kinni panek aga läheb kulukaks. Alates kusagil 5€ kuni sadade eurodeni välja kuus. Olenevalt laiendist. Seega peab hoolega mõtlema kas on mul võimalus erinevaid domeeninimesid kinni panna ja kas on üldse see tegu otstarbekas.
Mis puudutab täpitähti nimes, siis neid ma ei rakendaks. Miks? Äri ajamisel välismaalastega tekivad probleemid. Nad ei saa aru kuidas seda tähte üldse hääldama peaks ning samuti on neil keeruline klaviatuuril seda tähte sisestada kui neil on selline klaviatuuri seadistus mis ei toeta täpitähti. Samuti lisavad täpitähed nähtamatud märgid domeeninimesse mis suurendavad tähemärkide arvu.
Kui aga ma peaks registreerima enda nimelise domeeni siis paneks kinni alarialev.ee, .com, .eu, .org. Need neli oleks peamist. .ee riigi jaoks, .eu euroopa jaoks ning .org ja .com ülemaailmse levitamise jaoks. Kui aga need kõik oleks kinni, siis nende võimalike kättesaamiseks on mul võimalus konakteeruda isikuga kes need domeenid on juba hõivanud, et ta need vabastaks võimalusel. Kindlasti saab koostööd teha ka veebimajutusega tegeleva ettevõttega kes vajadusel saaks need vabastada kui need domeenid ei ole olnud aktiivsed.
Mainitud allikad
Veebimajutus.ee. Domeeni registreerimine - vaba domeeninime kontroll. (2015). Loetud aadressil https://www.veebimajutus.ee/domeeni-registreerimine/?domain=alarialev&tld=ee
Aleksander Dmitrijev. (2015). Loetud aadressil https://dmitrijevalexander.wordpress.com/2015/01/29/1-kodutoo-2/
Link ülesandele
Kiire pilguheit veebimajutus lehele, siis eesnimega ning täisnimega domeenid on täitsa vabad. Kui aga soovisin perekonnanimega domeeni, siis juba olid enamus lehed võetud kuna alev on linna tüüpi asula, siis see selgitab ka miks need niipalju kinni on (Veebimajutus).
Ise momendil ei näe põhjust miks mul oleks vaja endanimelist domeeni registreerida. Kui aga ma oleks inimene kelle nimi maksab midagi, siis arvan, et domeeninimede kinnipanemine oleks mõtekas tegu. Lihtsalt, et kinni panna võimalus minu nime kurjasti, võõraste inimeste poolt, ära kasutada. Samuti siis juba ära võtta mitte ainult .ee domeen vaid ka suuremad .com, .org, .eu jne. Kui üks kursuse kaaslane mainis, et selle kaudu saab kenasti jagada enda CVd ja muid olulisi asju, mis just minu kohta käivad , siis tunnen, et sellise asja jaoks saab ära aetud ka väga professionaalse LinkedIn kontoga (Dmitrijev, 2015).
Erinevate domeenide kinni panek aga läheb kulukaks. Alates kusagil 5€ kuni sadade eurodeni välja kuus. Olenevalt laiendist. Seega peab hoolega mõtlema kas on mul võimalus erinevaid domeeninimesid kinni panna ja kas on üldse see tegu otstarbekas.
Mis puudutab täpitähti nimes, siis neid ma ei rakendaks. Miks? Äri ajamisel välismaalastega tekivad probleemid. Nad ei saa aru kuidas seda tähte üldse hääldama peaks ning samuti on neil keeruline klaviatuuril seda tähte sisestada kui neil on selline klaviatuuri seadistus mis ei toeta täpitähti. Samuti lisavad täpitähed nähtamatud märgid domeeninimesse mis suurendavad tähemärkide arvu.
Kui aga ma peaks registreerima enda nimelise domeeni siis paneks kinni alarialev.ee, .com, .eu, .org. Need neli oleks peamist. .ee riigi jaoks, .eu euroopa jaoks ning .org ja .com ülemaailmse levitamise jaoks. Kui aga need kõik oleks kinni, siis nende võimalike kättesaamiseks on mul võimalus konakteeruda isikuga kes need domeenid on juba hõivanud, et ta need vabastaks võimalusel. Kindlasti saab koostööd teha ka veebimajutusega tegeleva ettevõttega kes vajadusel saaks need vabastada kui need domeenid ei ole olnud aktiivsed.
Mainitud allikad
Veebimajutus.ee. Domeeni registreerimine - vaba domeeninime kontroll. (2015). Loetud aadressil https://www.veebimajutus.ee/domeeni-registreerimine/?domain=alarialev&tld=ee
Aleksander Dmitrijev. (2015). Loetud aadressil https://dmitrijevalexander.wordpress.com/2015/01/29/1-kodutoo-2/
Link ülesandele
Tellimine:
Postitused (Atom)